Robert Reesar: koormuse ja tasu tasakaal ei tee õpetajatöö tähtsusele au
Robert Reesar on noor füüsikaõpetaja oma vanas kodukoolis, kus juba omal ajal töötasid tema sõnul ainult inspireerivad ja motiveerivad õpetajad. Ja ehkki Roberti jaoks on füüsika õpetamine vaid omamoodi sundvalik, teeb ta seda juba nii hästi, et eneselegi üllatuseks nomineeriti teda “Lae End” tunnustusprogrammi.
Marko Häelm: hea koolitund on kui põnev unejutt mitte etteütlus
Marko Häelm on eneseparandajast looduse- ja inseneeriaentusiast, kes hakkas füüsikast aru saama alles ülikoolis. Oma õpilasi üritab ta elu suurte äratundmisteni juhatada varem, kui see tal endal õnnestus – olgu selleks siis unehügieeni häkkimine, teadlik tänulikkus või füüsikasaladuste lahtirullumine.
Daniel Kaasik vahetas juurakarjääri õpetamise vastu ning tagasi ei vaata
Daniel Kaasik vahetas juristitöö südame kutsel füüsika ja matemaatika õpetamise vastu ning töötab oma vanas kodukoolis Tallinna Reaalkoolis ka õppealajuhatajana. Õpetajapisiku sai ta nii oma õpetajatest vanemate kui heade koolipõlve õpetajate eeskujul. Ehkki õppealajuhatajana teeb ta kõik selleks, et õpetajatel oleks võimalikult hea õpetada, oleks heade õpetajate kooli saamiseks vaja ka riigi ja omavalitsuse ühiseid pingutusi. Ilma selleta on hariduselu lähitulevik pigem tume.
Ruth Rumask: füüsikafänn, kes müüb oma ainet õpilastele iga päev
Ehkki Ruth Rumask aimas juba koolilapsena, et temast võib ühel hetkel saada õpetaja, siis füüsikat õpetamas – või isegi mõistmas – ta end ette kujutada ei suutnud. Konnafoobikust loodusteadlasena inspireerub ta ümbritsevas maailmas üha uute vaatenurkade avastamisest. Seda kurvem on tal aga näha, et kooliõpilaste silmis jääb päris maailm lihtsale ja kiirele nutimaailmale üha enam alla.
Laura Herm püüab kogu hingest jäigad kastid oma maailmapildist eemal hoida
Laura Herm jõudis õpetajaametini misjonitööl Indoneesias, kus õpetajate palk on maailma kehvimate seas, aga koolides töötavad ometi supervõimetega inimesed. Eesti murekohana näeb ta nii klassiruumis kui ühiskonnas laiemalt üksteist austava ja lugupidava suhtumise puudumist – mahategevas keskkonnas aga jäädaksegi mugavustsooni. Oma töös püüab Laura kogu hingest meeles pidada, et elus on alati midagi veel – midagi, mida me ei näe ja milleni meie intelligents ei küüni.
Annika Kumar: eneselegi üllatuseks õpetaja oma vanas koolis
Annika Kumar on elupõline tartlane, kes on pärast kümmet aastat jõudnud ringiga tagasi oma vanasse kodukooli Karlovas. Hariduselt bioloogia ja biomeditsiini taustaga Annika tunneb, et murrab füüsikaõpetajana heas mõttes stereotüüpe ning ei vahetaks tähendusrikast haridusvaldkonda enam millegi vastu.
“Lae End” tunnustusprogrammi esimese koolituse keskmes olid Praktikali katsekomplektid
Hea lugeja, kui mõtled tagasi kooliajale, siis kui palju sina mäletad konkreetseid tunde ja kui palju meenuvad hoopis emotsioonid? Näiteks mõni tunnis kõlanud inspireeriv näide, vestlus õpetajaga või hoopis ahhaa-elamus õnnestunud katsest?