Laura Herm püüab kogu hingest jäigad kastid oma maailmapildist eemal hoida
Laura Herm jõudis õpetajaametini misjonitööl Indoneesias, kus õpetajate palk on maailma kehvimate seas, aga koolides töötavad ometi supervõimetega inimesed. Eesti murekohana näeb ta nii klassiruumis kui ühiskonnas laiemalt üksteist austava ja lugupidava suhtumise puudumist – mahategevas keskkonnas aga jäädaksegi mugavustsooni. Oma töös püüab Laura kogu hingest meeles pidada, et elus on alati midagi veel – midagi, mida me ei näe ja milleni meie intelligents ei küüni.